• bk4
  • bk5
  • bk2
  • bk3

Abstraktne

Analüüsis juhitakse tähelepanu asjaolule, et sisemise otsiku ja adhesiooni vahelist haardumist mõjutavad teguridventiilhõlmavad peamiselt ventiilide käsitsemist ja säilitamist, sisemise düüsi kummi koostist ja kvaliteedikõikumisi, sisemise otsiku kummipadja vulkaniseerimise juhtimist, protsessi käitamist ja tootmiskeskkonda, sisemise düüsi kummipadja fikseerimist ja sisetoru vulkaniseerimist jne, klappide nõuetekohase käsitsemise ja säilitamise kaudu, juhtimist. sisemise düüsi segu koostis ja kvaliteedi kõikumised, sisemise düüsi kummipadja vulkaniseerimistingimuste stabiliseerimine, protsessi range toimimine ja keskkonnahooldus, sisemise düüsi kummipadja fikseerimine ja sisemise toru vulkaniseerimine, et vastata protsessi nõuetele. Seisund ja muud meetmed võivad parandada haardumist sisemise otsiku kummi ja ventiili ning tagavad sisetoru kvaliteedi.

1. Klapiotsiku töötlemise ja säilitamise mõju ja juhtimine nakkumisele

Therehvi ventiilon sisekummi oluline osa. See on üldiselt valmistatud vasest ja on sisemise düüsi kummipadja kaudu ühendatud sisemise toru karkassi kui tervikuga. Siseotsiku ja klapi nake mõjutab otseselt sisekummi ohutust ja kasutusiga, mistõttu tuleb tagada, et nake vastaks standardnõuetele. Sisekummide valmistamise protsessis läbib see tavaliselt selliseid protsesse nagu klapi peitsimine, küürimine, kuivatamine, sisemise otsiku kummipadja, kummipadja ja klapi vulkaniseerimine samas vormis jne. Pintseldage liimi, kuivatage ja kinnitage. perforeeritud sisekummile, kuni kvalifitseeritud sisekumm vulkaniseeritakse. Tootmisprotsessist saab analüüsida, et sisemise otsiku ja klapi vahelist nakkumist mõjutavad tegurid hõlmavad peamiselt klapi töötlemist ja säilitamist, sisemise düüsi kummi koostist ja kvaliteedikõikumisi, sisemise otsiku kummipadja vulkaniseerimise juhtimist, protsessi toimimist ja tootmiskeskkonda, sisemine otsik kummist. Padjakinnituse ja sisetoru vulkaniseerimise osas saab võtta vastavaid meetmeid, et kontrollida ülaltoodud mõjutegureid ja lõpuks saavutada eesmärk parandada sisemise otsiku ja klapi vahelist haardumist ning tagada sisetoru kvaliteet.

1.1 Mõjutegurid
Klapi ja sisedüüsi vahelist haardumist mõjutavad tegurid hõlmavad vaskmaterjali valikut klapi töötlemiseks, töötlemisprotsessi juhtimist ning klapi töötlemist ja säilitamist enne kasutamist.
Klapi töötlemiseks kasutatavaks vaskmaterjaliks valitakse üldiselt messing, mille vasesisaldus on 67% kuni 72% ja tsingisisaldus 28% kuni 33%. Sellise koostisega töödeldud klapil on kummiga parem nakkumine. . Kui vasesisaldus ületab 80% või on alla 55%, väheneb nake kummiseguga oluliselt.
Vaskmaterjalist valmis ventiilini peab see läbima vaskvarda lõikamise, kõrgel temperatuuril kuumutamise, stantsimise, jahutamise, mehaanilise töötlemise ja muud protsessid, nii et valmis klapi pinnal on teatud lisandeid või oksiide; kui valmis ventiil seisatakse liiga kaua või ümbritseva õhu niiskus Kui see on liiga suur, suureneb pinna oksüdatsiooniaste veelgi.
Lisandite või oksiidide eemaldamiseks valmis ventiili pinnalt tuleb ventiili leotada kindla koostisega (tavaliselt väävelhape, lämmastikhape, destilleeritud vesi või demineraliseeritud vesi) ja kontsentreeritud happe lahusega teatud aja jooksul enne kasutada. Kui happelahuse koostis ja kontsentratsioon ning leotusaeg ei vasta ettenähtud nõuetele, võib ventiili raviefekt halveneda.

Võtke happega töödeldud klapp välja ja loputage hapet puhta veega. Kui happelahust põhjalikult ei töödelda ega loputata, mõjutab see klapi ja kummisegu vahelist haardumist.
Kuivatage puhastatud klapp rätikuga vms ja pista õigeks ajaks ahju kuivama. Kui happega töödeldud ventiili klapp puutub kokku ja seda hoitakse kauem kui protsessis ette nähtud, toimub klapi pinnal oksüdatsioonireaktsioon ja niiskust on lihtne taastada või tolmu, õli jms külge kleepuda; kui seda ei pühi puhtaks, on see pärast kuivamist klapi pinnal. Moodustab veeplekke ja mõjutab klapi ja kummi vahelist haardumist; kui kuivatamine ei ole põhjalik, mõjutab klapi pinnale jääv niiskus ka klapi nakkumist.
Kuivatatud ventiili tuleb hoida eksikaatoris, et klapi pind oleks kuiv. Kui hoiukeskkonna niiskus on liiga kõrge või säilitusaeg liiga pikk, võib klapi pind olla oksüdeerunud või adsorbeerunud niiskus, mis mõjutab nakkumist kummiseguga.

1.2 Kontrollimeetmed
Eespool nimetatud mõjutegurite kontrollimiseks võib võtta järgmisi meetmeid:
(1) Klapi töötlemiseks kasutage kummiga hea nakkuvusega vaskmaterjali ja vaskmaterjali, mille vasesisaldus on üle 80% või alla 55%, ei saa kasutada.
(2) Veenduge, et sama partii ja spetsifikatsiooniga ventiilid on valmistatud samast materjalist ning et lõikamis-, kuumutamistemperatuur, tembeldusrõhk, jahutusaeg, töötlemine, parkimiskeskkond ja aeg oleksid ühtlased, et vähendada materjal ja töötlemisprotseduur. Materjali nakkuvuse vähenemine.
(3) Suurendage klapi tuvastamise tugevust, üldiselt vastavalt 0,3% proovivõtu osakaalule, kõrvalekallete korral võib proovivõtu osakaalu suurendada.
(4) Hoidke klapi happega töötlemiseks kasutatava happelahuse koostis ja suhe stabiilsena ning kontrollige ventiili uues happelahuses ja korduvkasutatavas happelahuses leotamise aega, et tagada klapi põhjalik töötlemine.
(5) Loputage happega töödeldud klapp veega, kuivatage see rätiku või kuiva lapiga, mis ei eemalda prahti, ja asetage see õigeaegselt ahju kuivama.
(6) Pärast kuivatamist tuleb ventiilid ükshaaval üle kontrollida. Kui alus on puhas ja läikiv ning selget veeplekki pole, tähendab see, et töötlus on kvalifitseeritud ja seda tuleks hoida kuivatis, kuid säilitusaeg ei tohiks ületada 36 tundi; kui klapi alus on roheline punane, tumekollane ja muud värvi või ilmnevad veeplekid või plekid, tähendab see, et töötlemine ei ole põhjalik ja vaja on täiendavat puhastamist.

2. Siseotsiku liimivalemi ja kvaliteedikõikumise mõju ja kontroll nakkumisele

2.1 Mõjutegurid
Siseotsiku valemi ja kummi kvaliteedi kõikumise mõju kleepuvuselekummist ventiilavaldub peamiselt järgmistes aspektides:
Kui sisemise otsiku valem sisaldab madalat liimisisaldust ja palju täiteaineid, väheneb kummi voolavus; kui kiirendite tüüp ja valik pole õigesti valitud, mõjutab see otseselt sisemise otsiku ja klapi vahelist haardumist; Tsinkoksiid võib parandada sisemise otsiku nakkumist, kuid kui osakeste suurus on liiga suur ja lisandite sisaldus liiga kõrge, väheneb haardumine; kui väävel sisemises otsikus sadestub, hävitab see väävli ühtlase dispersiooni sisemises otsikus. , mis vähendab kummipinna nakkumist.
Kui sisedüüsi segus kasutatud toorkummi päritolu ja partii muutuvad, segamisaine kvaliteet on ebastabiilne või päritolu muutub, on kummisegul lühike kõrbemisaeg, madal plastilisus ja tööpõhjustest tingitud ebaühtlane segunemine, see kõik põhjustab sisemise düüsi segu. Kvaliteet kõigub, mis omakorda mõjutab sisemise otsiku kummi ja klapi vahelist haardumist.
Kui sisemise otsiku kummikile valmistamisel ei piisa termilise rafineerimise kordadest ja termoplastsus on madal, on ekstrudeeritud kile ebastabiilse suurusega, suure elastsusega ja madala plastilisusega, mis mõjutab kummisegu voolavust. ja vähendada nakkejõudu; kui sisemine otsiku kummikile ületab Protsessiga määratud säilitusaeg põhjustab kile jäätumist ja mõjutab nakkuvust; kui parkimisaeg on liiga lühike, ei saa mehaanilise pinge mõjul tekkinud kile väsimusdeformatsiooni taastada ning see mõjutab ka kummimaterjali voolavust ja haardumist.

2.2 Kontrollimeetmed
Vastavad kontrollimeetmed võetakse vastavalt sisemise otsiku valemi mõjule ja kummi kvaliteedikõikumisele haardumisele:
(1) Sisemise otsiku valemi optimeerimiseks tuleks sisemise otsiku kummisisaldust mõistlikult kontrollida, st tagada kummi voolavus ja nakkumine ning kontrollida tootmiskulusid. Kontrollige rangelt tsinkoksiidi osakeste suurust ja lisandite sisaldust, kontrollige sisemise otsiku vulkaniseerimistemperatuuri, tööetappe ja kummi parkimisaega, et tagada väävli ühtlus kummis.
(2) Siseotsiku kummisegu kvaliteedi stabiilsuse tagamiseks tuleks toorkummi ja seguainete päritolu kindlaks määrata ning partiide muutusi tuleks minimeerida; protsesside juhtimist tuleks rangelt kontrollida, et tagada seadmete parameetrite vastavus standardnõuetele; Kummisegu dispersiooni ühtlus ja stabiilsus; ranget segamist, liimimist, ladustamist ja temperatuuri reguleerimist tagamaks, et kummisegu kõrbemisaeg ja plastilisus vastavad kvaliteedinõuetele.
Sisemise otsiku kummikile valmistamisel tuleks kummimaterjale kasutada järjestikku; kuumrafineerimine ja peenrafineerimine peaksid olema ühtlased, tampimiskordade arv peab olema fikseeritud ja lõikenuga peaks olema läbistatud; sisemise otsiku kile parkimisaega tuleks kontrollida 1–24 tunni jooksul, et kummimaterjal ei taastuks lühikese parkimisaja tõttu väsimusest.

3. Suu sisemise kummipadja vulkaniseerumise mõju ja kontroll nakkumisele

Sobivast materjalist klapi valimine ning käsitsemine ja ladustamine vastavalt nõuetele, sisedüüsi kummi valemi mõistlik ja stabiilse kvaliteedi hoidmine on aluseks, et tagada sisemise otsiku kummi ja klapi nake ning vulkaniseerimine. sisemise otsiku kummist padi ja klapi (st kummiotsiku) Vulkaniseerimine) on nakkuvuse tagamise võti.
3.1 Mõjutegurid
Düüsi vulkaniseerimise mõju sisemise otsiku ja klapi vahelisele haardumisele kajastub peamiselt kummisegu täitekoguses ning vulkaniseerimisrõhu, temperatuuri ja aja reguleerimises.
Kummist otsiku vulkaniseerimisel asetatakse klapiotsik ja sisemine düüsi kummikile tavaliselt spetsiaalsesse kummiotsiku kombineeritud vormi. Kui kummimaterjali täitekogus on liiga suur (st sisemise otsiku kummikile pindala on liiga suur või liiga paks), voolab liigne kummimaterjal pärast vormi sulgemist vormist üle, moodustades kummist serv, mis mitte ainult ei tekita jäätmeid, vaid põhjustab ka hallituse ebakorrektse sulgumise ja kummipatjade tekitamise. See ei ole tihe ja mõjutab sisemise düüsi kummi ja klapi vahelist haardumist; kui kummimaterjali täitekogus on liiga väike (see tähendab, et sisemise otsiku kummikile pindala on liiga väike või liiga õhuke), ei saa pärast vormi sulgemist kummimaterjal täita vormiõõnsust, mis vähendab otseselt sisemise otsiku ja klapi vahelist haardumist.
Düüsi ala- ja üleväävlisisaldus mõjutab sisemise otsiku ja klapi vahelist haardumist. Vulkaniseerimisaeg on üldiselt protsessi parameeter, mis määratakse vastavalt düüsis kasutatavale kummile, auru temperatuurile ja kinnitusrõhule. Seda ei saa oma äranägemise järgi muuta, kui muud parameetrid jäävad muutumatuks; seda saab aga vastavalt auru temperatuuri ja kinnitusrõhu muutumisel reguleerida. , et kõrvaldada parameetrite muutuste mõju.

3.2 Kontrollimeetmed
Selleks, et kõrvaldada düüsi vulkaniseerimisprotsessi mõju sisemise otsiku ja klapi vahelisele haardumisele, tuleks düüsi vulkaniseerimiseks kasutatud kummi teoreetiline kogus arvutada vastavalt vormiõõne mahule ja pindalale. ja sisemise otsiku kile paksust tuleks reguleerida vastavalt kummi tegelikule jõudlusele. Selleks, et kummist täidise kogus oleks sobiv.
Kontrollige rangelt vulkaniseerimisrõhku, düüsi temperatuuri ja aega ning standardiseerige vulkaniseerimisoperatsioon. Düüsi vulkaniseerimine toimub tavaliselt tasasel vulkanisaatoril ja vulkanisaatori kolvi rõhk peab olema stabiilne. Vulkaniseerimise aurutorustik peab olema piisavalt isoleeritud ja kui tingimused seda võimaldavad, tuleks aururõhu ja temperatuuri stabiilsuse tagamiseks paigaldada sobiva mahuga alamsilinder või aurupaak. Kui tingimused seda võimaldavad, võib samaväärse vulkaniseerimise automaatjuhtimise kasutamine kõrvaldada kahjulikud mõjud, mis on põhjustatud parameetrite, näiteks kinnitusrõhu ja vulkaniseerimistemperatuuri muutustest.

4. Protsessi toimimise ja tootmiskeskkonna mõju ja kontroll haardumisele

Lisaks ülaltoodud seostele avaldavad sisedüüsi ja klapi nakkele teatud mõju ka kõik tööprotsessi ja keskkonna muudatused või sobimatus.
4.1 Mõjutavad tegurid
Protsessi toimimise mõju sisemise düüsi kummi ja ventiili vahelisele haardumisele kajastub peamiselt erinevuses klapi kummipadja töö ja standardi vahel tootmisprotsessis.
Kui klapi töödeldakse happega, ei kanna operaator töötamiseks vajalikke kindaid, mis saastab kergesti klapi; kui klapp on happesse kastetud, on õõts ebaühtlane või aja reguleerimine ei sobi. Siseotsiku kumm kaldub kuumrafineerimise, õhukese ekstrusiooni, tableti pressimise, ladustamise jms käigus kõrvale, mille tulemuseks on kile kvaliteedi kõikumised; kui sisemine otsiku kumm vulkaniseeritakse koos klapiga, on vorm või klapp viltu; temperatuur, rõhk ja temperatuur vulkaniseerimise ajal Ajakontrollis on viga. Kui vulkaniseeritud klapp on kummipadja põhjas ja servas karestatud, on sügavus ebaühtlane, kummipulbrit ei puhastata puhtalt ja liimipasta on ebaühtlaselt harjatud jne, mis mõjutab sisemise otsiku kummi vahelist haardumist. ja ventiil.
Tootmiskeskkonna mõju sisemise düüsi kummi ja klapi nakkele avaldub peamiselt selles, et klapi ja sisemise otsiku kummi/lehega kokkupuutuvates või ladustatavates osades ja ruumides on õliplekke ja tolmu, mis saastab ventiili ja sisemise otsiku kummi/lehe; Töökeskkonna niiskus ületab normi, mis paneb klapi ja sisemise otsiku kummi/pleki niiskust imama ning mõjutab klapi ja sisemise otsiku kummi nakkumist.

4.2 Kontrollimeetmed
Protsessi toimimise ja standardi erinevuse jaoks tuleks seda teha:
Kui klapi töödeldakse happega, peab operaator kandma puhtaid kindaid, et töötada vastavalt eeskirjadele; kui klapp on happesse kastetud, peaks see ühtlaselt kõikuma; leotage seda 2–3 sekundit uues happelahuses ja pikendage seejärel sobivalt leotamisaega; Pärast vedelikust välja võtmist loputage seda kohe veega umbes 30 minutit, et tagada põhjalik loputus; Pärast loputamist tuleks klapp puhta rätikuga ära pühkida, mis ei eemalda prahti, ja seejärel panna see 20–30 minutiks ahju kuivama. min; kuivatatud ventiili ei tohi kuivatis hoida kauem kui 36 tundi. Siseotsiku kummi parameetrid tuleks hoida stabiilsena kuumrafineerimise, õhukese ekstrusiooni, tableti pressimise, ladustamise jms ajal ilma ilmsete kõikumisteta; Vulkaniseerimise ajal tuleb hoida vormi ja ventiili viltu ning vulkaniseerimistemperatuuri, rõhku ja aega tuleb korralikult kontrollida. Klapi kummipadja põhi ja serv tuleks raseerida ühtlase sügavusega, kummipulber tuleb raseerimise ajal põhjalikult bensiiniga puhastada ning liimipasta kontsentratsiooni ja intervalli tuleks täpselt kontrollida, nii et sisemine otsik kummist ja protsessi töö ei mõjuta ventiili. Suu adhesioon.
Ventiili ja sisemise düüsi kummi/lehe sekundaarse reostuse vältimiseks tuleks klapi happetöötlusruum, ahi, kuivati, sisemise otsiku kile ettevalmistamine ja lame vulkaniseerimismasin ning töölaud hoida puhtad, tolmu- ja õlivabad; keskkond on suhteliselt Õhuniiskust reguleeritakse alla 60% ja kõrge õhuniiskuse korral saab küttekeha või õhukuivati ​​reguleerimiseks sisse lülitada.

5. Lõpetamine

Kuigi klapi ja sisedüüsi vaheline haardumine on vaid lüli sisekummi valmistamisel, on rõngal oluline mõju sisekummi ohutusnäitajate ja kasutusea osas. Seetõttu on vaja analüüsida klapi ja sisedüüsi vahelist haardumist mõjutavaid tegureid ning võtta sihipäraseid lahendusi sisekummi üldise kvaliteedi parandamiseks.


Postitusaeg: nov-03-2022